Väitlus – meediafirmade omandivorm: “Me eelistame riigimeediat erameediale”

See tunniplaan käsitleb klassis toimuva arutelu korraldamist. Eesmärk pole – ja see on väga oluline – korraldada tavapärast arutelu. Väitlus erineb diskussioonist selle poolest, et väitlus on struktureeritud ja sellel on selged reeglid:

• väitlusteema on sõnastatud ettepanekuna, mida mõned kõnelejad toetavad ja millele teised on vastu. Eesmärk pole jõuda kompromissini; üks meeskond võidab ja teine kaotab;
• formaalses debatis (kohandatud klassiruumi jaoks) on kaks võistkonda (jaatus ja eitus);
• väitlejad ei saa valida, millist poolt nad väitluses esindavad. Pooled (jaatus ja eitus) määratakse juhuslikult;
• reeglites on selgelt määratletud, kes, millal ja kui kaua räägib.

Klassiruumis toimuva väitluse jaoks pakume välja järgmise formaadi:

• igal meeskonnal on kolm kõnelejat, kellest igaüks peab 4-minutilise kõne;
• sisuliste kõnede ajal võib vastasmeeskond püsti tõusta ja esitada küsimuse. Küsimusi ei või pakkuda kõne esimese ja viimase 30 sekundi jooksul. Iga kõneleja peab vastu võtma ja vastama vastasmeeskonna ühele küsimusele. Alternatiivina võite pärast iga kõnet jätta 1–2 minutit aega küsimuste esitamiseks: soovitame seda võimalust, kui soovite rohkemaid õpilasi kaasata ja/või kui teie õpilased on avalikus esinemises uued ja neid võivad katkestused hirmutada;
• õpilased, kes ei esita sõnavõtte, löövad kaasa väitluse kohtunikena.

Esimesed kõnelejad (mõlemal poolel) peaksid väitluse üles seadma ja esitama esimesed argumendid. Väitlust üles seades peaks esimene kõneleja lahti selgitama ehk defineerima põhilised mõisted ning panema paika, mille üle arutelu käib (lisateavet vt tunnikavast "Teema analüüs"). Teised kõnelejad peaksid tooma viimase(d) argumendi(d), vastama vastasmeeskonna argumentidele ja tugevdama esimese kõneleja argumente. Kolmandad kõnelejad peaksid analüüsima kõiki argumente, vastama oma vastastele ja ehitama oma argumendid uuesti üles. Teisisõnu peaksid kolmandad kõnelejad andma ülevaate sellest, mis väitluses toimus ja miks nende meeskond võitis. 

Ülejäänud klass peaks osalema väitluse kohtunikena. Nad peaksid tegema märkmeid ja kaaluma jaatuse ja eituse argumente. Juhendage neid olema objektiivsed ja hindama ainult kuuldud sõnavõtte, jättes kõrvale oma isiklikud arvamused ja/või argumendid ja näited, mida nad oleksid väitlejatena kasutanud. 

Kui soovite õpilasi aktiivsemalt kaasata, võite alati kohandada pakutud formaati nii, et see sobiks rohkematele õpilastele, näiteks võtke iga võistkonna kohta 6 õpilast ja laske igaühel neist pidada 2-minutiline kõne. Küsimuste esitamiseks ja vastamiseks võib kasutada ka eraldi õpilaspaari iga meeskonna kohta. Kui olete uudishimulik rohkemate klassiruumis toimuvate väitlusformaatide kohta, soovitame lugeda Melita metodoloogilise juhendi peatükki "Väitlus klassiruumis".

Pärast meeskondade moodustamist peaks neil olema aega valmistuda. Õpilased, kes ei väitle, peaksid väitlejaid abistama argumentide ettevalmistamisel. 

Õpilastel on lubatud argumentide jaoks uurimistööd tehes kasutada õpikuid ja internetti. Kui õpilastel on veel raskusi, soovitame teha rühmatööle pausi ja teha klassina kiire ajurünnak, märkides üles kõik põhjendused, mille abil teemat jaatada või eitada.  

Võimaluse korral peaksid õpilased püüdma argumente ise üles ehitada. Kui neil on raskusi, siis kasutage mõnda allpool loetletud argumentidest, et anda neile ettekujutus sellest, milline võiks olla argument selle teema poolt või vastu.

Jaatus

Definitsioonid:
Avalik meedia: avalik meedia on valitsuse omanduses. Seda rahastatakse valitsuse toetuste, heategevuslike annetuste ja muude avaliku rahastamise vormide kaudu.
Eraomanduses olev meedia: erameedia viitab mis tahes meediaväljaannetele või organisatsioonidele, mis kuuluvad eraisikutele, ettevõtetele või korporatsioonidele, mitte valitsusele. Erameediaorganisatsioonid toetuvad oma tegevuse rahastamiseks tavaliselt reklaamitulule, tellimustele ja muule rahalisele toetusele. Neil võib olla ka kasumimotiiv, mis tähendab, et nad keskenduvad tulu teenimisele.

Esimene argument: Avalik-õiguslik meedia on usaldusväärsem infoallikas kui erameedia

Seletus:

1. Kuna avalik-õiguslik meedia ei kuulu reklaamijatele ega ühelegi konkreetsele isikule, võib ta vabalt teemade kohta objektiivselt ja erapooletult aru anda. Kuna nende rahastamine ei sõltu reklaamijate kapriisidest, saavad nad anda olukorrale objektiivsema hinnangu.

Tõestus:

Näiteks võib avalik-õiguslik meediaväljaanne, nagu BBC, kajastada vastuolulist poliitilist probleemi kartmata reklaamitulu kaotada, samas kui eraomanduses olev meediaväljaanne võib vältida teema kajastamist, et reklaamijatele meeldida või säilitada teatud kuvand.

Järeldus:

Juurdepääs erapooletule ja täpsele teabele on hästi informeeritud demokraatia jaoks ülioluline ning avalik-õiguslik meedia pakub seda teenust avalikkusele.

Teine argument: Avalik meedia teenib pigem kogu kogukonna vajadusi ja huve, mitte ainult üksikuid väljavalituid

Seletus:

1. Kuna seda rahastatakse sellistest allikatest nagu valitsustoetused ja heategevuslikud annetused, mitte reklaami kaudu, saab avalik meedia keskenduda sisu loomisele, mis teenib avalikke huve.
2. Seevastu erameedia on peamiselt ajendatud kasumist ja võib eelistada sisu, mis meelitab ligi kõige rohkem reklaamijaid või toodab kõige rohkem tulu, mitte sisu, mis on avalikkusele informatiivne või kasulik.

Tõestus:

Näiteks võib avalik-õiguslik meediaväljaanne toota dokumentaalfilmi kohalikust keskkonnaprobleemist, mis mõjutab kogu kogukonda, samas kui erameedia võib valida sensatsioonilisemate või äriliselt edukamate saadete edastamise.

Järeldus:

Kogu kogukonna vajadusi ja huve teenindades aitab avalik-õiguslik meedia kasvatada teadlikumaid ja kaasatud kodanikke.

Eitus

Esimene argument: Erameedia suudab kasumimotiivi tõttu toimida tõhusamalt ja tulemuslikumalt kui avalik-õiguslik meedia

Seletus:

1. Kuna erameedia on ajendatud soovist teenida kasumit, on sellel tugev stiimul kulusid kärpida ja tulu maksimeerimiseks tõhusalt tegutseda. See võib viia selleni, et erameediaväljaanded suudavad toota sisu kiiremini ja odavamalt kui avalik-õiguslikud meediaväljaanded, mida võivad piirata bürokraatia ja piiratud rahastamine.

Tõestus:

Näiteks võib eraomanduses olev uudisteorganisatsioon olla võimeline investeerima uude tehnoloogiasse või kasutada vabakutselisi reportereid, et toota värskeid uudiseid kiiremini ja odavamalt kui avalikult rahastatav uudisteorganisatsioon.

Järeldus:

Võimalus kiiresti ja tõhusalt toota ja levitada kvaliteetset sisu on oluline, eriti üha kiirema tempoga meediamaastikul.

Teine argument: Erameedias on rohkem mitmekesisust ja konkurentsi, mis toob kaasa suurema esindatuse

Seletus:

Kuna on palju erinevaid eraomanduses olevaid meediaväljaandeid, millest igaühel on oma ärimudel ja sihtrühm, on meediamaastikul esindatud suurem hulk vaatenurki. Seevastu avalikul meedial võib olla piiratum vaatepunkt, kuna seda rahastab valitsus või üksainus organisatsioon. Kui riigis on ainult üks riiklik meediaettevõte, võib see kaasa tuua isegi ohu.

Tõestus:

Näiteks riigis, kus on nii era- kui ka avalik-õiguslik meedia, võib olla mitmesuguseid uudisteväljaandeid, mis esindavad erinevaid poliitilisi ideoloogiaid, samas kui riigis, kus on ainult avalik meedia, võib meediamaastik olla homogeensem.

Järeldus:

Võimalus pääseda juurde erinevatele seisukohtadele ja vaatenurkadele võib olla hästi informeeritud ja avatud ühiskonna jaoks oluline.

Toimub väitlus: osa õpilastest väitleb, teised teevad märkmeid ja hindavad väitlust.

1. Kes teie meelest väitluse võitis ja miks? 
2. Mida teeksite ise teisiti?
3. Kas sinu arvamus muutus pärast väitluse vaatamist?