Väitlus – meedia rahastus: “Me eelistame meedia rahastamise mudeleid, mis tuginevad peamiselt reklaamile, sellistele mudelitele, mis tuginevad peamiselt tellimusele”

Selle tunnikava eesmärk on korraldada väitlus meedia rahastamise teemal. Lisaks juhistele sisaldab see ka mõlema poole argumente, mis aitavad valmistuda.

Tunni eesmärgid

  • Avalik esinemine, argumenteerimine, kriitiline mõtlemine, väitlus 

Tegevused

Teooria (15 minutit) - Õpetajakeskne

Õpetaja selgitab väitlusformaadi reegleid ja teeb teatavaks väitlusteema.

Aim: Õpilased mõistavad ülesannet.

Harjutus (30 minutit) - Rühmatöö

Õpilased valmistavad ette oma argumendid ja kõned.

Aim: Õpilased valmistuvad ülesandeks.

Esitlemine (30 minutit) - Klass

Toimub väitlus: osa õpilastest väitleb, teised teevad märkmeid ja hindavad väitlust.

Aim: Õpilased osalevad väitluses kõnelejate või kohtunikena.

Arutelu (15 minutit) - Klass

Klassis vahetatakse väitluse kohta mõtteid. Õpetaja kindlustab, et õpilased, kes väitluses kõnesid ei esitanud, saavad samuti oma vaateid väljendada.

Aim: Õpilased peegeldavad väitluse ajal tekkinud mõtteid.

Nõuanded ja soovitused õpetajale

  • Kasutage tunnikavas näidetena välja toodud argumente selleks, et toetada vähese kogemusega õpilasi, kui nad peaksid raskustesse sattuma. 
  • Enne selle (või mõne teise väitlust hõlmava) tunnikava kasutamist viige õpilastega läbi tunnikavad “Argumenteerimine: argumendi põhistruktuur” ja “Teema analüüs”.

Teooria (15 minutit)

See tunniplaan käsitleb klassis toimuva arutelu korraldamist. Eesmärk pole – ja see on väga oluline – korraldada tavapärast arutelu. Väitlus erineb diskussioonist selle poolest, et väitlus on struktureeritud ja sellel on selged reeglid:

  • väitlusteema on sõnastatud ettepanekuna, mida mõned kõnelejad toetavad ja millele teised on vastu. Eesmärk pole jõuda kompromissini; üks meeskond võidab ja teine kaotab;
  • formaalses debatis (kohandatud klassiruumi jaoks) on kaks võistkonda (jaatus ja eitus);
  • väitlejad ei saa valida, millist poolt nad väitluses esindavad. Pooled (jaatus ja eitus) määratakse juhuslikult;
  • reeglites on selgelt määratletud, kes, millal ja kui kaua räägib.

Klassiruumis toimuva väitluse jaoks pakume välja järgmise formaadi:

  • igal meeskonnal on kolm kõnelejat, kellest igaüks peab 4-minutilise kõne;
  • sisuliste kõnede ajal võib vastasmeeskond püsti tõusta ja esitada küsimuse. Küsimusi ei või pakkuda kõne esimese ja viimase 30 sekundi jooksul. Iga kõneleja peab vastu võtma ja vastama vastasmeeskonna ühele küsimusele. Alternatiivina võite pärast iga kõnet jätta 1–2 minutit aega küsimuste esitamiseks: soovitame seda võimalust, kui soovite rohkemaid õpilasi kaasata ja/või kui teie õpilased on avalikus esinemises uued ja neid võivad katkestused hirmutada;
  • õpilased, kes ei esita sõnavõtte, löövad kaasa väitluse kohtunikena.

Esimesed kõnelejad (mõlemal poolel) peaksid väitluse üles seadma ja esitama esimesed argumendid. Väitlust üles seades peaks esimene kõneleja lahti selgitama ehk defineerima põhilised mõisted ning panema paika, mille üle arutelu käib (lisateavet vt tunnikavast "Teema analüüs"). Teised kõnelejad peaksid tooma viimase(d) argumendi(d), vastama vastasmeeskonna argumentidele ja tugevdama esimese kõneleja argumente. Kolmandad kõnelejad peaksid analüüsima kõiki argumente, vastama oma vastastele ja ehitama oma argumendid uuesti üles. Teisisõnu peaksid kolmandad kõnelejad andma ülevaate sellest, mis väitluses toimus ja miks nende meeskond võitis. 

Ülejäänud klass peaks osalema väitluse kohtunikena. Nad peaksid tegema märkmeid ja kaaluma jaatuse ja eituse argumente. Juhendage neid olema objektiivsed ja hindama ainult kuuldud sõnavõtte, jättes kõrvale oma isiklikud arvamused ja/või argumendid ja näited, mida nad oleksid väitlejatena kasutanud. 

Kui soovite õpilasi aktiivsemalt kaasata, võite alati kohandada pakutud formaati nii, et see sobiks rohkematele õpilastele, näiteks võtke iga võistkonna kohta 6 õpilast ja laske igaühel neist pidada 2-minutiline kõne. Küsimuste esitamiseks ja vastamiseks võib kasutada ka eraldi õpilaspaari iga meeskonna kohta. Kui olete uudishimulik rohkemate klassiruumis toimuvate väitlusformaatide kohta, soovitame lugeda Melita metodoloogilise juhendi peatükki "Väitlus klassiruumis".

Harjutus (30 minutit)

Pärast meeskondade moodustamist peaks neil olema aega valmistuda. Õpilased, kes ei väitle, peaksid väitlejaid abistama argumentide ettevalmistamisel. 

Õpilastel on lubatud argumentide jaoks uurimistööd tehes kasutada õpikuid ja internetti. Kui õpilastel on veel raskusi, soovitame teha rühmatööle pausi ja teha klassina kiire ajurünnak, märkides üles kõik põhjendused, mille abil teemat jaatada või eitada.  

Võimaluse korral peaksid õpilased püüdma argumente ise üles ehitada. Kui neil on raskusi, siis kasutage mõnda allpool loetletud argumentidest, et anda neile ettekujutus sellest, milline võiks olla argument selle teema poolt või vastu.

Jaatus

Definitsioonid:

Reklaamimudel: meedia, mis on vabalt loetav, kuid sisaldab reklaami.

Tellimusmudel: meedia, mis on peidetud maksumüüri taha

Esimene argument: Reklaamipõhist meediat loeb rohkem inimesi

Seletus:

  1. Enamik inimesi ei hooli uudistest piisavalt, et hakata tellimuse eest maksma. See tähendab, et on väga väike võimalus, et nad tegelikult liituvad tellimuspõhise meediaga, samas kui on palju suurem võimalus, et nad loevad reklaamipõhist meediat, kuna see on tasuta ja nõuab palju väiksemat sisseostu.
  2. Nad saavad pääseda juurde lugudele, millest nad hoolivad, ilma kogu paketti ostmata, mis tähendab, et isegi kui nad on vähem huvitatud, pääsevad nad juurde rohkemale teabele.

Tõestus:

Reklaamipõhisel meedial on palju suurem lugejaskond kui tellimuspõhisel meedial.

Järeldus:

Me tahame, et inimesed teaksid, mis toimub. Kui nad uudiseid üldse ei jälgi, ei saa nad olla aktiivsed kodanikud. Kui uudiste kvaliteet on pisut madalam, oleme nõus selle välja vahetama suurema lugejaskonna nimel.

Teine argument: Reklaamipõhine meedia toodab mitmekesisemat sisu

Seletus:

  1. Tellimuspõhine meedia peab veenma paljusid inimesi registreeruma, et sisu toota. Seetõttu on tõenäolisem, et nad kajastavad üldmeediat, sest tellijaid on lihtsam hankida, kui kajastada paljusid teemasid.
  2. Tellimuspõhine meedia muudab erisisu kajastamise vähem tõenäoliseks ja ka raskemaks, kuna need nišiturud on väiksemad. Võrdluses võib reklaamipõhine meedia saada rohkem tulu ka nišiturul, sest neil pole vaja, et lugejad registreeruks. Selle põhjuseks on asjaolu, et paljud inimesed võivad olla huvitatud aeg-ajalt teatud eriteema kohta lugemisest, kuid nad ei soovi selle jaoks väljaannet regulaarselt tellida.

Tõestus:

Enamik suuri meediaasutusi tegelevad üldiste uudiste kajastamisega ega pole konkreetsetele teemadele spetsialiseerunud. Tellimuspõhiseid spetsiaalseid väljaandeid on vaid mõned.

Järeldus:

Hindame seda, et saab kirjutada ka erialastel teemadel – see muudab spetsiifilise sisu inimestele kättesaadavamaks ja võimaldab kvaliteetsemat arutelu.

Kolmas argument: Reklaamipõhine meedia võimaldab rohkem sõltumatut meediat

Seletus:

  1. Tellimuspõhistel meediamaastikel on kõrge sisenemisbarjäär. Kui kavatsete tellimuse eest tasu võtta, vajate väljaande käivitamiseks palju raha, sest enne tulude nägemist peate väga palju investeerima.
  2. Seetõttu saavad uute meediainstitutsioonide avamist endale lubada vaid väga rikkad ja meediakorporatsioonid, ülejäänud ühiskond aga mitte – reklaamidega saavad nad aga end aeglaselt üles ehitada.

Tõestus:

Enamikke sõltumatuid ja alternatiivseid meediaasutusi sponsoreerib reklaam, mitte tellimine.

Järeldus:

Sõltumatuma ja alternatiivsema meedia olemasolu tähendab seda, et avalikkus kuuleb rohkem seisukohti, mis rikastab diskussiooni ja tagab õiglasema esindatuse.

Eitus

Esimene argument: Tellimused tagavad kvaliteedi

Seletus:

  1. Tellimusel põhinev meedia veenab inimesi iga kuu neile maksma – see tähendab, et edu barjäär on seatud palju kõrgemale, kuna väljaanne peab pakkuma kvaliteetset toodet/teenust erinevalt reklaamipõhisest meediast, mis peab lihtsalt klikke koguma.

Tõestus:

Suurem osa tellimuspõhistest meediaväljaannetest on kordades kvaliteetsemad kui reklaamipõhised väljaanded. Näiteks Ühendkuningriigis saab võrrelda Daily Maili, mis põhineb peamiselt reklaamil ja on tohutult madala kvaliteediga, ja näiteks The Independenti, mis põhineb tellimustel ja on palju kõrgema kvaliteediga.

Järeldus:

Me tahame paremat meediat — oluline pole mitte ainult see, kui palju inimesi meediat loeb ja sellele ligi pääseb, vaid ka see, milline on meedia kvaliteet. Inimesed loevad alati uudiseid, vahe on vaid kvaliteedis.

Teine argument: Reklaamipõhine meedia küllastab meediamaastiku klõpsusöödaga

Seletus:

  1. Reklaamipõhine meedia teenib klikkidelt rohkem kasu kui lojaalsete, regulaarsete külastajate pealt. Seetõttu annavad nad endast parima, et saada võimalikult palju klikke. See tähendab, et nad keskenduvad sisule, mis meelitab publikut klõpsama – olmelised teemad, eksitavad või sensatsioonilised pealkirjad. 
  2. Lisaks kujutavad nad uudiseid ka skandaalsemal viisil, kuna nende eesmärk on tekitada teatud vastukaja.
  3. Nad postitavad seda sisu nii palju – kuna neile on tähtis klikkide arv ja kvantiteet, mitte kvaliteet –, et see küllastab meediamaastikku ja inimesed kaotavad aeglaselt huvi kõigi uudiste vastu.

Tõestus:

Selle kohta võib näha palju näiteid, näiteks reklaamipõhine meedia kajastab sageli “veidraid õnnetusi”, kuritegevust, skandaale. Sageli eksitavad nad ka oma pealkirjadega, näiteks: "Te ei usu, mida XYZ on öelnud".

Järeldus:

Inimesed muutuvad üldiselt uudiste suhtes apaatsemaks, mis on halb ja muudab kodanikud vähem aktiivseks.

Kolmas argument: Tellimuspõhine meedia tagab ajakirjanikele paremad töötingimused

Seletus:

  1. Reklaamipõhine meedia on tavaliselt rahastamise osas ebastabiilsem, mistõttu on seal töötavate ajakirjanike palgad tihti madalamad.
  2. Reklaamipõhine meedia sõltub rohkem artiklite kvantiteedist ja see tähendab, et ajakirjanikele avaldatakse rohkem survet.
  3. Mõlemad punktid kokku viivad väga mürgise keskkonnani, mis omakorda viib alla ka sellise meedia kvaliteedi: enamik kogenud ajakirjanikke leiab muu töö.

Tõestus: 

Reklaamipõhises meedias võib ajakirjanike voolavus olla palju suurem, andes märku, et töötingimused on tõesti kehvad.

Järeldus:

Madal töökvaliteet on iseenesest halb, sest see mõjutab ajakirjanikke negatiivselt, tuues kaasa vähem kogenud ajakirjanike tööle.

Paus

Esitlemine (30 minutit)

Toimub väitlus: osa õpilastest väitleb, teised teevad märkmeid ja hindavad väitlust.

Arutelu (15 minutit)

  1. Kes teie meelest väitluse võitis ja miks? 
  2. Mida teeksite ise teisiti?
  3. Kas sinu arvamus muutus pärast väitluse vaatamist?