Tasakaalustatud meediakajastus

Tunnikava aitab õpilastel arendada oma kriitilise lugemise oskusi ning õppida arvamuslugusid ja uudiseid eristama. 

Tunni eesmärgid

  • Lugemisoskus
  • Kriitiline mõtlemine

Tegevused

Teooria (10 minutit) - õpetajakeskne

Õpetaja tutvustab teooriat ning selgitab uudis- ja arvamuslugude vahelisi erinevusi ja keele mõju narratiivide kujundamisele.

Aim: Õpilased mõistavad arvamuslugude ja uudiste vahelisi erisusi.

Harjutus (15 minutit) - rühmatöö

Õpilased loevad esimest artiklit ja arutavad, kas tegemist on uudise või arvamuslooga.

Aim: Õpilased arendavad enda lugemis- ja analüüsioskusi ning näevad, kui hägune võib olla joon uudise ja arvamusloo vahel.

Arutelu (20 minutit) - klass

Arutelu käigus vahetatakse mõtteid esimese artikli teemal.

Aim: Õpilased peegeldavad äsja tehtud tööd, et näha, kas neil jäi midagi kahe silma vahele.

Harjutus (20 minutit) - iseseisev töö

Õpilased loevad teist artiklit ja mõtlevad, kuidas narratiivi kahes artiklis luuakse.

Aim: Õpilased arendavad oma lugemis- ja analüüsioskuseid.

Arutelu (25 minutit) - klass

Arutelu, kus võrreldakse kaht artiklit.

Aim: Õpilased peegeldavad õpitut.

Nõuanded ja soovitused õpetajale

  • Saate muuta selle tunniplaani raskusastet, valides analüüsimiseks artiklid, mis sobivad teie õpilaste tasemega.
  • Peaksite valima artiklid, mis käsitlevad sama teemat (vähemalt) veidi erineva nurga alt. Õpilastel on võimalus jälgida, kuidas näiteks tabloidide kajastus kipub olema rohkem liialdatud kui „mainega” uudisteväljaannete kajastus. Samal ajal õpivad nad ka nendes väljaannetes ära tundma emotsionaalselt laetud või muul viisil kallutatud keelt.
  • Õpetaja peaks klassivestluse käigus rõhutama keele tähtsust meedianarratiivide analüüsimisel. Suurem osa arutelust peaks aga puudutama õpilaste leide/analüüse.

Teooria (10 minutit)

Kriitiline lugemine on tehnika tekstide analüüsimiseks ja hindamiseks viisil, mis ületab pealiskaudse sõnade tähenduse mõistmise. See hõlmab aktiivset mõtlemist teksti sisu ja struktuuri üle, konteksti, milles see on kirjutatud, ning autori esitatud argumentide ja tõestusmaterjali hindamist. Seda tüüpi lugemine on oluline, sest see aitab teil mõista täisteksti, selmet loetut kohe uskuma jääda, ilma sisule pikemalt mõtlemata. Samuti aitab see tuvastada autori või teie eelarvamusi või eeldusi.

On suur hulk põhjuseid, miks kriitiline lugemine õpilaste jaoks oluline on. Eelkõige on see akadeemilise edukuse jaoks hädavajalik oskus. Keskkoolis ja ülikoolis eeldatakse, et õpilased suudavad lugeda erinevaid keerulisi tekste ja neisse kriitiliselt suhtuda.

Kriitiline lugemine on õpilaste jaoks oluline ka seetõttu, et see aitab arendada kriitilise mõtlemise oskusi. Tekstidega aktiivselt tegeledes ja loetut kahtluse alla seades saavad õpilased õppida teavet keerukamalt analüüsima ja hindama. See on väärtuslik oskus, mida saab rakendada paljudes erinevates eluvaldkondades nii klassiruumis kui ka väljaspool seda.

Lõpuks on kriitiline lugemine õpilaste jaoks oluline, sest see aitab neil saada teadlikumateks ja vastutustundlikumateks kodanikeks. Õppides kriitiliselt mõtlema teabele, millega nad kokku puutuvad, saavad õpilased teha läbimõeldud otsuseid küsimustes, mis mõjutavad nende elu ja kogukondi. Samuti saavad nad õppida tuvastama eelarvamusi ja desinformatsiooni ning neid vaidlustama, mis on tänapäeva maailmas, kus Internetis on tohutu hulk teavet, oluline oskus.

Erinevused arvamuslugude ja uudisteartiklite vahel

Uudised: lugejate teavitamine aktuaalsest sündmusest (teatav, informatiivne)

Arvamus: lugejate veenmine teatud hoiakule (esimene isik, argumenteeriv)

Keele abil saab nende kahe piiri hägustada. Sõnavalik on oluline, kuna sõnadel on positiivsed ja negatiivsed varjundid (nt immigrandid vs pagulased). Ilma selgesõnaliselt argumenteerimata võib meedia esitada uudislugude kaudu arvamust, kasutades sõnu, mille konnotatsioon viitab teatud seisukohale. Nii saavad kaks sama sündmust kirjeldavat artiklit konstrueerida sündmusest kaks väga erinevat narratiivi.

Artiklite analüüsimiseks leiate kolm erinevat valikut jaotisest „Allikad”. Võite vabalt vahetada need artiklid välja millegi vastu, mis sobib paremini teie klassi ja/või õpilaste tasemega.

Harjutus (15 minutit)

Laske oma õpilastel lugeda AlJazeera artiklit “Shireen Abu Akleh: Iisraeli vägede poolt tapetud Al Jazeera reporter”. Teise võimalusena valige midagi, mis sobib paremini teie klassi ja/või õpilaste tasemega. Igal juhul julgustage õpilasi kasutama sõnastikku mis tahes sõnade jaoks, mida nad ei pruugi ära tunda, või uurige Internetist mõne artiklis esinenud termini kohta lisainfot.

Õpilased peaksid esmalt artikli ise vaikselt läbi lugema ja märkima üles kõik punktid, mida nad soovivad hilisemas arutelus esile tõsta – olgu selleks sõna/fraasivalik, ebatavalisena tunduv retooriline tunnus vms.

Seejärel (pärast 5–10 minutit lugemist ja individuaalset järelemõtlemist) jagage klass rühmadeks (kuni 5 õpilast rühmas) ja laske neil oma järeldusi arutada. Uurides, kas artikkel on uudis või arvamus, peaksid õpilased keskenduma kahele järgmisele küsimusele:

  • Millistel artiklis kasutatud sõnadel on negatiivne/positiivne varjund?
  • Milliseid osapooli positiivsete/negatiivsete sõnadega kirjeldatakse?

Arutelu (20 minutit)

Kui tegevuseks planeeritud 15 minutit on möödas, kutsuge klass kokku ja laske neil oma leide jagada. Lubage rühmadel üksteist täiendada ja arutada ideid, mille teised grupid välja tõid. Proovige arutelu modereerida viisil, kus esitate õpilaste öeldu põhjal täiendavaid küsimusi. Näiteks kui nad osutavad negatiivse konnotatsiooniga sõnale, proovige neid sundida selgitama, miks konnotatsioon on negatiivne ja milline oleks neutraalsem vaste. Kui tegemist on küsimusega, milliseid osapooli kirjeldatakse negatiivselt, veenduge, et nad tõesti uuriksid ka "miks". Arutelu olgu väga vabalt voolav – vähem struktureeritud keskustelu töötab siinpuhul tavaliselt paremini.

Harjutus (20 minutit)

Laske õpilastel teisena lugeda Reutersi artiklit “Al Jazeera ajakirjanik tapeti Iisraeli haarangu ajal Läänekaldal”. Kui valite mõne muu teema, esitage neile erinev artikkel, mis käsitleb sama teemat veidi teistsuguse nurga alt. Õpilased peaksid iseseisvalt läbi lugema kaks artiklit ja mõtlema nende üle võrdlevalt. Lugedes peaksid nad mõtlema, kuidas artiklites esitatud narratiivid üksteisest erinevad; kuidas on lood raamistatud. Nad peaksid keskenduma kahele küsimusele:

  • Kuivõrd need kaks artiklit erinevad?
  • Kas mõlemad kujutavad endast narratiivi võrdselt tasakaalustatud raami?

Veenduge, et õpilased kirjutavad üles mõned ideed ja toovad oma väidete kohta näiteid. Arutelu alustades tuleks lähtuda ülaltoodud küsimustest ja õpilaste näidetest. Kaasake arutelusse kindlasti iga õpilane ja suunake neid vajadusel oma seisukohti väjendama või edasi põhjendama, näiteks "X, kas olete nõus?" ja loomulikult kasutades vajalikku jätkuküsimust “Miks?”.

Arutelu (25 minutit)

  1. Kuidas keel kujundab meie arusaama maailmast?
  2. Kas teile meenub mõni hiljutine näide oma keskkonnast, kus olete märganud ebatavalist sõnakasutust, mis teie arvates võis seal olla põhjusega?
  3. Kas kogu meedia peaks koosnema uudislugudest või on arvamuslugudel väärtus?
  4. Milliste tekstide suhtes peaksime kriitilisemad olema: uudiste või arvamuslugude?