Väitlus – akadeemiline piraatlus: “Me usume, et akadeemiliste artiklite piraatlus on legitiimne”

See tunnikava käsitleb väitluse korraldamist akadeemilise piraatluse moraalsuse teemal. Lisaks juhistele sisaldab see ka mõlema poole argumente, mis aitavad teil valmistuda.

Tunni eesmärgid

  • Avalik esinemine, argumenteerimine, kriitiline mõtlemine, väitlus 

Tegevused

Teooria (15 minutit) - Õpetajakeskne

Õpetaja selgitab väitlusformaadi reegleid ja teeb teatavaks väitlusteema.

Aim: Õpilased mõistavad ülesannet.

Harjutus (30 minutit) - Rühmatöö

Õpilased valmistavad ette oma argumendid ja kõned.

Aim: Õpilased valmistuvad ülesandeks.

Esitlemine (30 minutit) - Klass

Toimub väitlus: osa õpilastest väitleb, teised teevad märkmeid ja hindavad väitlust.

Aim: Õpilased osalevad väitluses kõnelejate või kohtunikena.

Arutelu (15 minutit) - Klass

Klassis vahetatakse väitluse kohta mõtteid. Õpetaja kindlustab, et õpilased, kes väitluses kõnesid ei esitanud, saavad samuti oma vaateid väljendada.

Aim: Õpilased peegeldavad väitluse ajal tekkinud mõtteid.

Nõuanded ja soovitused õpetajale

  • Kasutage tunnikavas näidetena välja toodud argumente selleks, et toetada vähese kogemusega õpilasi, kui nad peaksid raskustesse sattuma. 
  • Enne selle (või mõne teise väitlust hõlmava) tunnikava kasutamist viige õpilastega läbi tunnikavad “Argumenteerimine: argumendi põhistruktuur” ja “Teema analüüs”.

Teooria (15 minutit)

See tunniplaan käsitleb klassis toimuva arutelu korraldamist. Eesmärk pole – ja see on väga oluline – korraldada tavapärast arutelu. Väitlus erineb diskussioonist selle poolest, et väitlus on struktureeritud ja sellel on selged reeglid:

  • väitlusteema on sõnastatud ettepanekuna, mida mõned kõnelejad toetavad ja millele teised on vastu. Eesmärk pole jõuda kompromissini; üks meeskond võidab ja teine kaotab;
  • formaalses debatis (kohandatud klassiruumi jaoks) on kaks võistkonda (jaatus ja eitus);
  • väitlejad ei saa valida, millist poolt nad väitluses esindavad. Pooled (jaatus ja eitus) määratakse juhuslikult;
  • reeglites on selgelt määratletud, kes, millal ja kui kaua räägib.

Klassiruumis toimuva väitluse jaoks pakume välja järgmise formaadi:

  • igal meeskonnal on kolm kõnelejat, kellest igaüks peab 4-minutilise kõne;
  • sisuliste kõnede ajal võib vastasmeeskond püsti tõusta ja esitada küsimuse. Küsimusi ei või pakkuda kõne esimese ja viimase 30 sekundi jooksul. Iga kõneleja peab vastu võtma ja vastama vastasmeeskonna ühele küsimusele. Alternatiivina võite pärast iga kõnet jätta 1–2 minutit aega küsimuste esitamiseks: soovitame seda võimalust, kui soovite rohkemaid õpilasi kaasata ja/või kui teie õpilased on avalikus esinemises uued ja neid võivad katkestused hirmutada;
  • õpilased, kes ei esita sõnavõtte, löövad kaasa väitluse kohtunikena.

Esimesed kõnelejad (mõlemal poolel) peaksid väitluse üles seadma ja esitama esimesed argumendid. Väitlust üles seades peaks esimene kõneleja lahti selgitama ehk defineerima põhilised mõisted ning panema paika, mille üle arutelu käib (lisateavet vt tunnikavast "Teema analüüs"). Teised kõnelejad peaksid tooma viimase(d) argumendi(d), vastama vastasmeeskonna argumentidele ja tugevdama esimese kõneleja argumente. Kolmandad kõnelejad peaksid analüüsima kõiki argumente, vastama oma vastastele ja ehitama oma argumendid uuesti üles. Teisisõnu peaksid kolmandad kõnelejad andma ülevaate sellest, mis väitluses toimus ja miks nende meeskond võitis. 

Ülejäänud klass peaks osalema väitluse kohtunikena. Nad peaksid tegema märkmeid ja kaaluma jaatuse ja eituse argumente. Juhendage neid olema objektiivsed ja hindama ainult kuuldud sõnavõtte, jättes kõrvale oma isiklikud arvamused ja/või argumendid ja näited, mida nad oleksid väitlejatena kasutanud. 

Kui soovite õpilasi aktiivsemalt kaasata, võite alati kohandada pakutud formaati nii, et see sobiks rohkematele õpilastele, näiteks võtke iga võistkonna kohta 6 õpilast ja laske igaühel neist pidada 2-minutiline kõne. Küsimuste esitamiseks ja vastamiseks võib kasutada ka eraldi õpilaspaari iga meeskonna kohta. Kui olete uudishimulik rohkemate klassiruumis toimuvate väitlusformaatide kohta, soovitame lugeda Melita metodoloogilise juhendi peatükki "Väitlus klassiruumis".

Harjutus (30 minutit)

Pärast meeskondade moodustamist peaks neil olema aega valmistuda. Õpilased, kes ei väitle, peaksid väitlejaid abistama argumentide ettevalmistamisel. 

Õpilastel on lubatud argumentide jaoks uurimistööd tehes kasutada õpikuid ja internetti. Kui õpilastel on veel raskusi, soovitame teha rühmatööle pausi ja teha klassina kiire ajurünnak, märkides üles kõik põhjendused, mille abil teemat jaatada või eitada.  

Võimaluse korral peaksid õpilased püüdma argumente ise üles ehitada. Kui neil on raskusi, siis kasutage mõnda allpool loetletud argumentidest, et anda neile ettekujutus sellest, milline võiks olla argument selle teema poolt või vastu.

Jaatus

Definitsioonid:

Akadeemiline piraatlus: Akadeemiline piraatlus tähendab akadeemiliste materjalide, näiteks uurimistööde, artiklite ja raamatute kasutamist, reprodutseerimist või levitamist viisil, mis ületab seadusliku kasutamise piirid. See võib hõlmata autoriõigusega kaitstud materjalide jagamist ilma loata või piraatmaterjalide müümist või levitamist kasumi saamise eesmärgil, kuid tavaliselt on tegemist akadeemilistele materjalidele juurdepääsu saamisega küsitaval viisil. Akadeemiline piraatlus võib võtta mitmeid vorme, sealhulgas autoriõigusega kaitstud materjalide üleslaadimine veebipõhistele jagamisplatvormidele, veebipõhiste andmebaaside sisselogimisandmete jagamine või materjalide koopiate tegemine levitamiseks.

Esimene argument: Akadeemilised teadmised peaksid olema kättesaadavad kogu inimkonnale 

Seletus:

a) Igaühel on õigus teabele kui põhilisele inimõigusele, teadus paljastab meie universumi saladusi ja kellelgi ei ole õigust seda erastada.

b) Teadusuuringuid rahastatakse suures mahus avalikult, mis kaotab eraõiguslike kirjastajate õiguse piirata juurdepääsu.

Tõestus:

Suured erakirjastajad ei panusta teadusse midagi; nad lihtsalt koguvad raha ja kasutavad oma monopoli.

Järeldus:

Me arvame, et see on põhiõigus: akadeemilised teadmised peavad olema kõigile kättesaadavad.

Teine argument: Akadeemiline piraatlus muudab maailma võrdsemaks

Seletus:

a) ebavõrdsuse suur tegur nii makro- kui ka mikrotasandil, seega nii riikide kui ka üksikisikute vahel, on nende võimetus või suutlikkus pääseda ligi teaduslikule teabele, mis aitab neil õppida, areneda jne.

b) akadeemiline piraatlus annab juurdepääsu teadmistele neile, kes on kõige vaesemad, ja loob seega õiglasema ja parema konkurentsi.

Tõestus:

Suurem osa akadeemilisest piraatlusest toimub kolmandas maailma.

Järeldus:

Me usume, et suurem võrdsus on alati hea, kuid see parandab ka inimeste ja organisatsioonide vahelist konkurentsi, muutes kõiki paremaks.

Kolmas argument: Akadeemiline piraatlus arendab teadust 

Seletus:

a) Teaduse ressursid on piiratud. Seetõttu on väga halb, kui teadlased ei saa üksteise materjalidele ligi, sest see tähendab, et nad teevad samu katseid mitu korda, sest nad ei saa oma töö tulemusi võrrelda ja jagada. See toob kaasa tohutu tõhususe vähenemise teaduses.

Tõestus:

Hiina teadusringkond on mitmes mõttes maailmast ära lõigatud -- see muudab nii ülejäänud maailma kui ka Hiina teadlased vähem tõhusaks.

Järeldus:

Suurem teaduslik tõhusus tooks meile kõigile suurt kasu, sest see tagaks rohkem teaduslikke edasiminekuid.

Eitus

Esimene argument: Akadeemiline piraatlus on moraalselt vale

Seletus:

a) Kui teadlased avaldavad oma tulemusi trükis, annavad nad kirjastajale õiguse piirata juurdepääsu ja võtta tasu juurdepääsu eest. Nad annavad õigused ära vabatahtlikult, sest nad tahavad avaldada mainekas ajakirjas – teadlased ise teevad selle valiku.

b) On ebaõiglane rikkuda ajakirja õigust piirata juurdepääsu nendele tulemustele.

Tõestus:

Kujutage ette, et teil on ettevõte, mis avaldab midagi ja inimesed otsustavad teilt varastada – te tunneksite end nördinult ja petetult.

Järeldus:

See on iseenesest argument akadeemilise piraatluse vastu, et varastamine on halb ja moraalselt vale.

Teine argument: Akadeemiline piraatlus takistab tõeliste lahenduste leidmist 

Seletus:

a) Suured kirjastajad võiksid kergesti lõpetada akadeemilise piraatluse, kuid ei tee seda. Miks? Sest nad saavad kõigi riikide ülikoolidelt materjalide eest niikuinii raha. Niipea kui ülikoolid lõpetaksid maksmise, kaebaksid kirjastajad piraatluse veebilehed kohtusse ja blokeeriksid need.

b) Inimesed arvavad, et nad petavad kirjastajaid akadeemilise piraatluse abil, kuid see ei ole nii. Piraatluse tõttu on nad vähem vihased kirjastajate ahnuse peale ning teevad tegelikud arutelud ja lahendused vähem tõenäoliseks, sest süsteem jätkab tööd ja ülikoolid maksavad edasi.

Tõestus:

Kui mõned Rootsi ülikoolid tahtsid lõpetada mõnele kirjastajale maksmise – sest nende materjalid on nii või teisiti piraatluse kaudu kättesaadavad –, blokeerisid suured kirjastajad kohe juurdepääsu piraatidele.

Järeldus:

Kui me tõesti tahame lõpetada kirjastajate ahnuse, peame lõpetama akadeemilise piraatluse.

Kolmas argument: Akadeemilised ajakirjad täidavad olulist funktsiooni 

Seletus:

a) Mainekad ajakirjad täidavad olulist funktsiooni, sest nad on mainekad mingil põhjusel: neil on kvaliteetsed retsensendid ja toimetajad, nad avaldavad kontrollitud andmeid ja neil on lai ülemaailmne lugejaskond. Sellist infrastruktuuri on raske luua ja seetõttu väärivad nad oma positsiooni.

Tõestus:

Paljud kohalikud või väiksemad ajakirjad on oluliselt halvema kvaliteediga kui globaalsed suured ajakirjad.

Järeldus:

Me vajame häid ajakirju koos heade toimetajatega, see on ainus viis tagada kvaliteetne teadus.

Paus

Esitlemine (30 minutit)

Toimub väitlus: osa õpilastest väitleb, teised teevad märkmeid ja hindavad väitlust.

Arutelu (15 minutit)

  1. Kes teie meelest väitluse võitis ja miks? 
  2. Mida teeksite ise teisiti?
  3. Kas sinu arvamus muutus pärast väitluse vaatamist?