Argumenteerimine: argumendi põhistruktuur

Filosoofias on argument hüpotees, mida toetavad põhjendused. Seda selgitatakse sageli väga lihtsa näite abil nagu see:

Sokrates on inimene

inimesed on surelikud

seega on Sokrates surelik

...Või siis puhtalt abstraktses, peavalu tekitavas vormis, näiteks nii:

q → p

q

∴ p

Väitluses on argumendile lähenemine sarnane, kuid see kipub olema arusaadavam ja praktilisem. Tõhus argumenteerimine ei tähenda mitte ainult loogika toimimist - see tähendab, et argumente tuleb edastada meie kuulajatele tõhusalt, edastades kogu vajaliku teabe.

“Väitluse” argumendil on järgnev struktuur:

1. Väide
2. Seletus
3. Näide
4. Järeldus

Et aidata õpilastel mõista, mis on argument, töötame välja argumendi väitlusteema või kindla ettepaneku vastu. Et asi oleks võimalikult selge, kasutame klassikalist väitlusteemat, mille sisu on võrdlemisi intensiivne. See aitab õpilastel, kellel puudub väitluskogemus, ära tunda vastandlikke seisukohti, mida teema eeldab. Meie teema kõlab järgmiselt: "Me toetame surmanuhtlust".

Väide

Oletame, et meid valiti juhuslikult välja, et esitada argumente eituse poolele teemal "Me toetame surmanuhtlust". Üks selline opositsiooni argument võiks alata järgmise väitega: "Surmanuhtlus on pöördumatu, mis võib viia kohutava ebaõigluseni".

See on argumendi hüpotees, põhiidee. Väide on see, millest argument räägib. See peaks olema lause, mitte lihtsalt sõna või fraas. See osa argumendist jääb sageli tähelepanuta, sest rääkides tundub meile sageli ilmselge, mis on meie seisukoht. Kuid, ja õpilased peavad seda teadma, sellega on kaks probleemi:

a) kuulajad ei pruugi meist aru saada - kõnelejat on palju lihtsam jälgida, kui ta ise teab, mida püüab öelda;

b) kõneleja ise ei pruugi argumendist tegelikult aru saada, kuigi ta arvab, et saab ("ma tean seda, ma lihtsalt ei oska seda selgitada"); võime väljendada mõtet ühe lausega on hea test selle kohta, kas ta mõistab.

Kõik see kehtib ka kirjalike argumentide kohta.

Seletus

See on punkt, kus me selgitame argumendi väidet ja näitame, miks me usume, et see on tõene. Kõigil seletustel on järgmine põhivorm:

eeldus, järelikult, järeldus.

Tavaliselt on see muidugi keerulisem. On palju erinevaid eeldusi, mis võivad viia vahepealsete järeldusteni. Eeldused on oletatud - me peame alati oletama midagi. Selleks, et muuta meie argument tugevamaks, saame kindlaks teha, et meie eeldused oleksid võimalikult põhilised ja universaalsed. Tee eeldusest järelduseni kulgeb läbi loomuliku loogika. Tavalises suhtluses ei kasuta me deduktiivset matemaatilist loogikat, vaid igapäevast loogikat, kuid see ei tähenda, et see oleks vähem väärtuslik: seni, kuni me ei tee loogilisi eksimusi, on meil kõik korras.

Meie juhtumi puhul väitsime kõigepealt, et üks põhjus, miks peaksime olema vastu surmanuhtlusele, on see, et see on pöördumatu, mis võib viia kohutava ebaõigluseni. Nüüd peame loogiliselt ja argumenteeritult selgitama, miks see nii on. Üks viis seda teha on kasutada miks-keti meetodit - teisisõnu, küsida endalt, miks iga meie esitatud väide on tõene või oluline, kuni jõuame oma esialgse väite osas mõistliku seletuseni. Paluge õpilastel püüda esitada mõistlik selgitus meie algsele väitele.

Siin on näide:

"Surmanuhtlus või surmaotsus tähendab inimelu võtmist, mis on loomulikult täiesti pöördumatu. (Miks on see oluline?) Kuna surmanuhtlus on pöördumatu, kannab selle kehtestamine endas suurt ohtu, et hukatakse inimene, kes võidakse kohtuprotsessi puudulikkuse või täiendavate tõendite ilmnemise korral muidu süütuks tunnistada. (Miks on see oluline?) Varem või hiljem tapetakse õigussüsteemi vigade või puuduste tõttu süütuid inimesi. (Miks see on oluline?) Iga inimelu on ainulaadne ja ühe ekslikult äravõtmine on suurim ebaõiglus, millega me ei saa riskida."

Näide

Me kasutame näiteid — statistikat, juhtumiuuringuid, ajaloolisi fakte, isegi hüpoteetilisi olukordi või isiklikke anekdoote — peamiselt kahel eesmärgil:

a) tõendusmaterjal: see muudab meie selgitused usutavamaks, kinnitades, et meie järeldused avalduvad tegelikult ka tegelikus elus;

b) illustratsioon: me võime kasutada näiteid ka selleks, et muuta meie loogika, meie selgitus arusaadavamaks ja intuitiivsemaks - samamoodi nagu õpetaja kasutab teooria selgitamisel näiteid.

Neil erinevatel näidetel, mida me saame kasutada oma selgituse rõhutamiseks, on erinevad "tugevused" - kirjeldades hüpoteetilist olukorda ("Kujutage ette, kui paavst kehtestaks Vatikanis surmanuhtluse! ") või isiklike anekdootide tutvustamine ("Ma annan teile teada, et minu vana-vana-vana-vanaonu oli Prantsuse revolutsiooni ajal giljotiinitehnik ja tal EI olnud tore seda teha!") võib olla kasulik viis, kuidas illustreerida mõnd ideed või muuta meie argumendid elavamaks, kuid need ei ole tegelikult mõistlikud tõendid, mis tõestaksid, et meie selgitus on üldiselt mõistlik. Seepärast peame (ka) esitama oma väidete kohta ajaloolisi, statistilisi, teaduslikke ja muid kindlaid tõendeid. Paluge õpilastel püüda esitada mõni kõnekeelne või konkreetne näide. Kui teil on aega, laske neil kasutada uurimistööks internetti.

Mitmed näited kirjeldavad surmanuhtlusega kaasnevat ebaõigluse ohtu. Amnesty International registreerib igal aastal üle kahe tuhande surmaotsuse langetamist ülemaailmselt. Surmanuhtluse teabekeskuse andmetel on Ameerika Ühendriikides, mis on üks viiest riigist, kus hukkamiste arv aastas on kõige suurem, alates 1973. aastast vähemalt 190 inimest surmanuhtlusest vabastatud, mis tõstatab küsimuse, kui palju süütuid inimesi ei õnnestunud õigel ajal vabastada. Ameerika teadlaste rühma 2024. aasta uuring annab konservatiivse hinnangu valede süüdimõistvate kohtuotsuste määra USA-s: 4,1%.

Järeldus

"Järeldus" on lihtsalt teine sõna argumendi tagajärgede kohta. Oletame, et meie väide on tõene: ja mis siis? Mida see tähendab laiemas kontekstis, kus seda kohaldatakse? Järeldus on argumendi osa, kus me seostame argumendi väitlusteemaga ja selgitame, miks see on oluline meie arutelu jaoks.

Järgides meie eespool loetletud selgitust, on siinkohal viis, kuidas esitada meie areneva argumendi järeldust teema kontekstis:

"See on tugevas kontrastis eluaegse vangistusega, mida saab tühistada, kui on olemas asjakohased kohtumenetlused ja vajalikud tõendid, mis võimaldavad meil pöördumatu ebaõigluse asemel õiglust tuua."

Näiteargument

Väide: Surmanuhtlus on pöördumatu, mis võib viia kohutava ebaõigluseni

Seletus: Surmanuhtlus või surmaotsus tähendab inimelu võtmist, mis on loomulikult täiesti pöördumatu. Kuna surmanuhtlus on pöördumatu, kannab selle kehtestamine endas suurt ohtu, et hukatakse inimene, kes võidakse kohtuprotsessi puudulikkuse või täiendavate tõendite ilmnemise korral muidu süütuks tunnistada. Varem või hiljem tapetakse õigussüsteemi vigade või puuduste tõttu süütuid inimesi. Iga inimelu on ainulaadne ja ühe ekslikult äravõtmine on suurim ebaõiglus, millega me ei saa riskida

Näide: Amnesty International registreerib igal aastal üle kahe tuhande surmaotsuse langetamist ülemaailmselt. Surmanuhtluse teabekeskuse andmetel on Ameerika Ühendriikides, mis on üks viiest riigist, kus hukkamiste arv aastas on kõige suurem, alates 1973. aastast vähemalt 190 inimest surmanuhtlusest vabastatud, mis tõstatab küsimuse, kui palju süütuid inimesi ei õnnestunud õigel ajal vabastada. Ameerika teadlaste rühma 2024. aasta uuringannab konservatiivse hinnangu valede süüdimõistvate kohtuotsuste määra USA-s: 4,1%.

Järeldus: See on tugevas kontrastis eluaegse vangistusega, mida saab tühistada, kui on olemas asjakohased kohtumenetlused ja vajalikud tõendid, mis võimaldavad meil pöördumatu ebaõigluse asemel õiglust tuua.

Jagage õpilased väiksemateks rühmadeks (2-4 õpilasega rühmad) ja andke neile ettepanek või väide (teisisõnu, väitlusteema). Paluge neil koostada üks argument iga rühma kohta. Võite lasta neil otsustada, kas nad soovivad väidet toetada või olla sellele vastu (noorematele õpilastele või kui te töötate esimest korda argumentide koostamise kallal) või määrata pooled juhuslikult (nii tehakse väitlusklubides ja -võistlustel). Andke neile ettevalmistamiseks 5 minutit - nad tahavad alati rohkem, kuid 5 minuti on alustamiseks piisav. Kui neil on raskusi, andke neile veel 5 minutit ja käige rühmade vahel ringi, vajaduse korral neid aidates.

Kui aeg on möödas, paluge igal rühmal esitada oma argument (30-60 sekundit iga argumendi kohta) ja arutage argumente klassiga.

Korrake harjutuse-ettekande-arutelu tsüklit paar korda. Võite lasta õpilastel koostada rohkem argumente sama poole ja ettepaneku kohta, lasta rühmadel vahetada poolt või anda neile iga uue tsükli puhul uus väide.

Näiteid väitlusteemadest:

ALGAJAD

Alaealistele peaks olema sotsiaalmeedia kasutamine keelatud.

Kõik peaksid iga päev uudiseid vaatama.

Keelaksime kodutööde tegemise.

Me toetame surmanuhtlust.

KESKTASEMEL

Meediaväljaanded ei peaks kajastama poliitikute eraelu.

Asendusemadus peaks olema seaduslik.

Tasustamata praktika peaks olema keelatud.

Alaealistele peaks olema sotsiaalmeedia kasutamine keelatud

EDASIJÕUDNUD

Valitsused peaksid piirama terroristide hirmutegude kajastamist meedias.

Demokraatlikud riigid ei tohiks omada ega juhtida meediaorganisatsioone.

Me peaksime piirama sõnavabadust, et võidelda populismi vastu.

Me peaksime seadustama rahvusvahelise kaubandusliku asendusemaduse.

Rühmad esitlevad oma argumente (igaüks 30-60 sekundit) ülejäänud klassile. Õpetaja juhib arutelu, mis keskendub iga argumendi tugevatele ja nõrkadele külgedele ja/või õpilaste raskustele. Korrake harjutamise ja esitlemise tsüklit.

• Mis oli äsja kuuldud argumendi kõige veenvam osa?
• Kuidas me saaksime seda argumenti veenvamaks/ tugevamaks teha?
• Mis oli kõige lihtsam või kõige raskem - väide, selgitus, näidete toomine või argumendi järelduse kindlaksmääratlemine?