Uus meedia 6: tulevik

Kes teab, kuidas lood tulevikus välja hakkavad nägema.  

Tehnoloogia areneb sedavõrd kiiresti, et kõik saavad üksnes teha oma parima pakkumise selle kohta, mis järgmisel kümnendi võimalikuks osutubl. Alates videomängudest, virtuaalreaalsusest (virtual reality, VR) ja liitreaalsusest (augmented reality, AR) kuni tehisintellekti (artificial intelligence, AI) ja suurenenud internetikiirusteni – tehnoloogiline areng ei toimu vaakumis, vaid iga edusamm mõjutab oluliselt järgmist.

Immersiivsed tehnoloogiad

Virtuaalreaalsus (VR) ja liitreaalsus (AR) kuuluvad mõlemad mõiste laiendatud reaalsus (extended reality, XR) alla, mis on teine sõna immersiivsete tehnoloogiate kohta.

Immersiivsed tehnoloogiad ühendavad füüsilise keskkonna ja digitaalse (simuleeritud) kogemuse. 

Virtuaalreaalsus ja liitreaalsus on kaks peamist immersiivsete tehnoloogiate liiki, mille kombineerimise tulemusel võib rääkida segareaalsusest.

Virtuaalreaalsus on digitaalne 3D-keskkond, millega kasutajad saavad ringi käia, justkui keskkond oleks reaalne. Kasutajad vajavad VR-peakomplekti ja saavad selle abil suhelda oma digitaalse keskkonnaga.

Näiteks: VR-lennusimulaator

Liitreaalsus muudab reaalset keskkonda, lisades sellele digitaalselt visuaalseid (3D) elemente või helisid. Kasutajad vajavad sageli kaameraga nutitelefoni ja nende interaktiivsus digitaalse keskkonnaga on väga piiratud.

Näiteks: Pokémon Go, Snapchati filtrid

Segareaalsus on VR-i ja AR-i kombinatsioon, mis võimaldab kasutajatel suhelda reaalmaailma ja digitaalsete elementidega. Microsoft Hololens oli üks esimesi seadmeid, mis suutis pakkuda segareaalsuse kogemust.

Metaversum

Metaversum on virtuaalreaalsuse ruum, kus kasutajad saavad suhelda arvutiga loodud keskkonna ja teiste kasutajatega. (Oxfordi inglise keele sõnaraamat)

Metaversum on eespool nimetatud immersiivsete tehnoloogiate laiendus. Mis siis, kui te ei kogeks mitte lihtsalt mängus teist reaalsust, vaid see alternatiivne reaalsus on omaette digitaalne maailm? 

Koht, kus sa saad aega veeta, sõpradega kohtuda, aga ka töötada ja kaubelda. Sa võiksid endale seal maja soetada, rannas – või teisel planeedil – käia, kontserdile minna, harrastada oma hobi või avada metaversumis oma äri.

Tehisintellekt

Tehisintellekt on arvutite poolt digitaalselt simuleeritud intellekt, mis suudab andmeid tõlgendada, neist õppida ja nendega kohaneda.

Näiteks: Siri, TikTok'i algoritm, näotuvastustarkvara

Tundub, et arvutid muutuvad üha targemaks ning suudavad üha enam ja järjest keerukamaid ülesandeid tõhusalt täita. Tehisintellekt ei ole aga sama, mis üldine intelligentsus – see tähistaks arvutit, mis võiks mõelda ja potentsiaalselt tegutseda nagu meie, inimesed. 

Tehisintellekt on sageli väga hea ühes ülesandes, nagu näo äratundmine või videote soovitamine, ent samas väga halb või võimetu mõnes teises, nagu vestluse pidamine või liikumine. Kuna arvutid töötlevad teavet uskumatu kiirusega, suudavad nad kasutada tohutuid andmehulki, et saada ühes ülesandes tõesti heaks. 

Seda protsessi nimetatakse masinõppeks ja see põhineb sageli mustrituvastusel või närvivõrkudel. Need on masinõppe süsteemid, mis on inspireeritud sellest, kuidas inimaju töötab, et täita ülesandeid nagu keeletöötlus.

Kuigi tehisintellekti rakendused on praktiliselt piiramatud, mõjutavad nad meediat kahel peamisel viisil: äratundmine ja genereerimine. Kuna tehisintellekti treenitakse suure hulga andmete abil, on see väga hea mustrite tuvastamisel.

Näiteks võiksite anda algoritmile korralduse keelata sotsiaalmeediaplatvormil iga pilt, millel on roheline kolmnurk (äratundmine). Pärast seda, kui talle on esitatud lugematuid pilte, mis sisaldavad rohelist kolmnurka või ei sisalda seda, muutub tehisintellekt väga tõhusaks selles ülesandes.

AI võib seda oskust kasutada ka selleks, et uut sisu luua. Tehisintellekti kirjutamistarkvara võib kirjutada teie eest artikli väga väikese sisendi abil. Tarkvara treenimise jaoks antakse sellele sisendina miljonite lehekülgede kaupa teksti, tänu millele suudab tehisaru üsna veenvalt kirjutada, ilma et ta teaks ühtki lihtsat grammatikareeglit. AI üksnes ennustab talle teadaoleva info põhjal, milline sõna kõige tõenäolisemalt järgmiseks tuleb. Tekst sisaldab aga faktilisi ebatäpsusi, sest tehisintellektuaal segab tekstikatkendeid kokku, arvestamata, mida need päriselt tähendada võivad.

Sarnaseid meetodeid saab kasutada ka selleks, et luua inimestest võltsitud pilte, kunsti või süvavõltsingute loomiseks.

Teised vahendid lugude jutustamiseks

Samal ajal on sotsiaalmeedia, taskuhäälingud ja videoplatvormid populaarsemad kui kunagi varem ning tundub, et need ei kao peagi. Sama kehtib ka näost näkku peetud ürituste ja näituste kohta, mis toovad inimesi kokku reaalses elus.

Ettevalmistus

1. Iga õpilane saab A4-paberi.
2. Õpilased voldivad oma paberitüki nii, et see jaguneb kaheksaks kastiks.

8-8-8

Õpilased peavad 8 minuti jooksul joonistama või kirjutama 8 viisi, kuidas tehnoloogilisi edasiminekuid (uues meedias) rakendada saaks: igasse kasti üks mõte. See on väga vähe aega raske loomingulise ülesande jaoks, kuid see sunnib õpilasi kiiresti ajurünnakut tegema, ilma et nad perfektsionismi kammitsatesse takerduksid.

Näiteks:
Kastis nr 1 on dinosauruse hologramm näituseruumis, kastis nr 2 on tehisintellektil põhinev faktikontrollimismasin kasutav masin, kastis nr 3 VR-i kasutav inimene, kes kogeb lähedalt vulkaanipurset jne.

Õpetaja märkus: 

Sageli saavad õpilased poole ajaga kirja vaid ühe või kaks mõtet ja ülesanne tundub neile võimatu. Tavaliselt sunnib ajasurve nied oma mõtteviisi muutma ja teisel poolel hakkavad ideed voolama. Ei ole tähtis, kui õpilastel ei ole lõpuks 8 ideed.

1. Õpilased jagatakse 3–4-liikmelistesse rühmadesse.
2. Iga õpilane valib välja oma kaks parimat ning oma halvima mõtte.
3. Iga õpilane esitleb oma mõtteid grupile. 
4. Teised õpilased annavad tagasisidet.

Lühike hetk, mille jooksul õpilased saavad jagada protsessi käigus tekkinud mõtteid ja tuua välja, mida nad on õppinud või huvitavaks pidanud.

• Kas uue meedia tehnoloogiline areng asendab traditsioonilise meedia?
• Kas metaversum asendab reaalse maailma?
• Kas tehisintellekt on tulevikus hea või halb jõud?
• Kas tehisintellekti laialdasem kasutamine toob kaasa võltsitud uudiste arvu tõusu?
• Kas kunstnikke võib asendada tehisintellekt?